E-mail ja floppy
Esmalt natuke ajalugu. Internet, millisena me seda täna teame, näeme ja kasutame, tekkis aastal 1991, täpsemalt 6. augustil, Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) töötaja Tim Berners-Lee avalikustas esimese veebilehekülje http://info.cern.ch, mis kirjeldas Ülemaailmse Võrgu (ingl k World Wide Web project) projekti seletades selle olemust. Sellest ajast saati on internet maailma vallutanud ning andnud inimkonnale võimalused, millest meie esivanemad vaid unistada oskasid.
Nikola Tesla ütles aastal 1926 nõnda:
“Kui juhtmevabadus on täiuslikult saavutatud, muutub Maa tohutuks ajuks, mis ta tegelikult ongi, kõik asjad on tõelise ja rütmilise terviku osakesed. Me saame suhelda üksteisega koheselt, sõltumata vahemaast. Ja mitte ainult seda, televisiooni ja telefonivõrgu abil saame me üksteist näha ja kuulda sama täiuslikult justkui oleksime üksteise kõrval, vaatamata vahemaadele, mis ulatuvad tuhandetesse miilidesse ja vahendid selleks saavad olema üllatavalt lihtsad, võrreldes meie olemasoleva telefonigagi. Inimene saab seda kanda oma jope taskust.”
Tundub justkui teadis ta midagi ette.
Pöördudes tagasi teema poole, siis kui võrrelda e-maili ja floppy’t, siis põhjused, miks üks on siiani populaarne ja teine kadunud, on üsnagi lihtsad. E-maili funktsiooniks oli, on ja jääb inimestevaheline suhtlus, dokumentide jm sisu jagamine, äritegevuse toetamine jpm ning see vajadus on säilinud siiani ja seda vajatakse ka edaspidi. Selle abil on võimalik kiiresti ja lihtsalt infot vahetada, äritegevuses korraldusi/ülesandeid jagada, väga tähtis aspekt selle juures on ka see, et kogu e-maili vahetus salvestub ning sellel on ka juriidiline jõud, mida saab hiljem vajadusel ära kasutada. Võib öelda, et e-mail on suutnud ajaga kaasas käia ja areneda koos vastavalt inimeste vajadustele.
Floppy kui selline on infokandja, see oli väga populaarne 1970-1990. aastatel, kõige levinuma floppy maht oli 1,44 MB, mis tänapäeva mõistes ei ole praktiliselt midagi. Võib öelda, et tänapäeval ei saaks sellele salvestada peaaegu ühtegi e-kirja, millele on lisatud manused. Tehnoloogia arenguga on failide ja edastatava info maht suurenenud mitmesaja-kordselt, tavalise inimese poolt kasutatava sülearvuti kõvaketta maht on tänapäeval 1 TB, mis ekvivalendis on umbes 754297 floppy-ketast. Oma väikese mahu juures on floppy ka füüsiline objekt ja info ülekandmiseks ühest arvutist teise tuleb sellele esmalt info salvestada, seejärel arvutist välja võtta, suruda teise arvutisse ning ümber kopeerida, mis on üsna ebamugav. Seetõttu ongi floppy (ja tegelikult ka paljude muude infokandjate asemele) tulnud “infopilved” (Microsoft OneDrive, Google Drive, Dropbox jpm) - sest nad on suuremahulised, ligipääs on tagatud igast arvutist, millel on internetiühendus ja sa pead failidele ligi pääsemiseks mäletama vaid oma parooli.
Lihtsamalt öeldes on e-mail suutnud muutuda, võib-olla oli see tema jaoks lihtsam, kuna ta ei ole füüsiline ja “piiratud”, samas floppy oma tehnilise ülesehituse poolest ei oleks võimaldanud inimese midagi enamat kuna selle maht oli ikkagi “piiratud”. Floppy asendas CD, mis suutis salvestada rohkem infot, kuid ka CD on muutunud tänapäeva argioludes “liiga väikeseks” tegijaks.
Kasutatud:
https://www.gutcheckit.com/blog/a-history-of-data/ 12.09.2021
https://phrasee.co/blog/a-brief-history-of-email/ 12.09.2021
https://www.backupify.com/history-of-data-storage/ 12.09.2021
http://www.nethistory.info/History%20of%20the%20Internet/email.html 12.09.2021
https://phrasee.co/blog/a-brief-history-of-email/ 12.09.2021
https://www.history.com/news/the-worlds-first-web-site 12.09.2021
Comments
Post a Comment