Silver blog

  Artikkel 8 - Proff ja “käsitööline” - mis neid eristab Proff - inimene, kes viib oma ala edasi, tal on vajalikud teadmised, kogemus ja nägemus sellest, kuhu peaks edasi liikuma. Seejuures veenab proff teisi selles, et tema nägemus on see “õige” - mitte autoriteediga summutudes teisi, vaid reaalsete argumentide ning “tööriistadega” oma plaanide teostamiseks. Proff ei karda ebaõnnestuda, tal on mitu tagavaraplaani, kui miskit läheb valesti või tema ettekujutusest teisiti. Proff peab olema ka teistele inimestele atraktiivne, ta võiks hoolitseda enda eest ning tema suhtlemisoskus peaks olema väga heal tasemel - sest nagu teada, siis esmamulje inimesest tekib tema välimuse järgi, seejärel võetakse arvesse tema isikuomadused. Igas valdkonnas on omad kriteeriumid, mis eristavad proffi käsitöölisest, paljud neist on küll universaalsed ehk sobituvad paljudesse valdkondadesse, kuid igat suunda tuleks vaadelda veidi erinevast vaatevinklist. Käsitööline on seejuures lihtsalt isik, kes t...

  Artikkel 7 - Copyleft affecting licence usage Copyleft ja copyright - väga sarnased mõisted, kuid ühe fundamentaalse erinevusega. Copyleft keskendub asjaolule, et vabavaraline tarkvara või muu meedia liik võib olla kasutusel igaühe poolt, kuid selle aspektiga, et ka temast järgmisel kasutajal säilib võimalus tarkvara samadel tingimustel muuta. Copyright tähendab pigem seda, et on asjade kogum, mida arendaja või looja on teinud ainulaadsetena selle toote tarvis ning selle muutmine ja/või avaldamine oma nime alt on keelatud. Sellele võivad järgneda kohtuvaidlused, rahalised trahvid jm. On olemas 4 copylefti litsentsi: Ülitugev (AGPL) - Nimetatud copylefti liik sätestab karmid piirangud sellele, kuidas tarkvara veebis levitatakse ja kasutatakse. AGPL on loodud tarkvara tarvis, mida kasutatake üldiselt serverites. See kindlustab asjaolu, et muudetud tarkvara versioonid, mida kasutab üldsus, siis tuleb ka selle lähtekood üldsusele avaldada. (Näidistarkvara: Gitorious, Group-Offi...

  Artikkel 6 - Copyright viimased 10 aastat Mis puudutab isikult isikule failide jagamist: Muusika - vajadus muusika tõmbamiseks ning jagamiseks arenenud riikides tegelikult puudub. Mobiilne internet hõlmab suurt osa arenenud riikide pindalast - suure arengu on teinud erinevad muusika jagamise platvormid - Spotify, Apple Music, Youtube Music jpm. Paljud neist võimaldavad muusikapalasid salvestada ka offline ’i, ehk sa saad muusikat kuulata ka siis, kui sul ligipääsu internetile ei ole. Enamus neid platvorme tahavad saada kuutasu, mis jääb üldiselt 4-8 euro piiridesse - ja tegelikult on sul valla kogu muusika valik, mis hetkel maailma edetabelites on, aga ka eksootilisemad artistid, kellest võib-olla varem kuulnudki polnud. Ka telesarjad on kolinud enamjaolt rakendustesse, kus sa saad sisu tarbida - Netflix, HBO - samuti kuutasu eest on sul valikus seriaalid vastavalt sinu soovidele. Ka filmidega on sama teema, ehk siis kunst on muutunud kättesaadavamaks tavakasutajale ja ei ole ...

  Artikkel 5 - Virginia Shea seadused Juba aastal 1997 pani Virginia Shea oma raamatus “Netiquette” paika mõningad reeglid, mida nimetatakse ka käskudeks, kuidas tuleks internetis ennast ülal pidada. Need käsud on ajakohased tänagi. Järgnevaga tahaks vaadata otsa sellisele “foorumile”, “arvamusfestivalile” nagu seda on Delfi kommentaarium - kommentaare lugedes võib tekkida tunne, et oled sattunud noorukite joomapeole, kus igaüks avaldab arvamust ning on seejuures kindel, et see on ainuõige ja suurepärane mõõdik, mille järgi teised käituma peaksid. Tihti saab kommentaari järgi järeldada päris mitut inimese iseloomuomadust ja ka tema IQ taset, lauseehitus, kirjavahemärkide kasutus ja ka eesti keele reeglite tundmine ei ole paljude kommenteerijate tugevamad küljed, mis omasoodu tähendab, et suure tõenäosusega on tegemist madalama haridustasemega ning kitsa maailmavaatega inimesega, kelle arvamus ei lähe korda kõrgema intelligentsiga inimestele, aga ka temaga samal tasemel olevatele...