Artikkel 6 - Copyright viimased 10 aastat

Mis puudutab isikult isikule failide jagamist: Muusika - vajadus muusika tõmbamiseks ning jagamiseks arenenud riikides tegelikult puudub. Mobiilne internet hõlmab suurt osa arenenud riikide pindalast - suure arengu on teinud erinevad muusika jagamise platvormid - Spotify, Apple Music, Youtube Music jpm. Paljud neist võimaldavad muusikapalasid salvestada ka offline’i, ehk sa saad muusikat kuulata ka siis, kui sul ligipääsu internetile ei ole. Enamus neid platvorme tahavad saada kuutasu, mis jääb üldiselt 4-8 euro piiridesse - ja tegelikult on sul valla kogu muusika valik, mis hetkel maailma edetabelites on, aga ka eksootilisemad artistid, kellest võib-olla varem kuulnudki polnud.

Ka telesarjad on kolinud enamjaolt rakendustesse, kus sa saad sisu tarbida - Netflix, HBO - samuti kuutasu eest on sul valikus seriaalid vastavalt sinu soovidele. Ka filmidega on sama teema, ehk siis kunst on muutunud kättesaadavamaks tavakasutajale ja ei ole nii kulukas nagu varem.

See kõik on tegelikult toonud kunsti inimestele lähemale rikkumata nende privaatsust ning seadmata neid ohtu, et nad rikuvad autoriõigusi ja järgneb karistus. Seda kirjeldasid Rick Falkvinge ja Christian Engström oma raamatus “Copyright reform”. Suuremat osa kunstist saad sa käesoleval ajal tarbida ka tasuta (suuremal jaol küll teevad sisutootjad sellise triki, et täielikult saad kunsti nautida konkreetse summa eest).

Paljud ideed, mis “Copyright reform” raamatus on kajastatud, on suuremal või väiksemal määral realiseerunud, kuid siiski mitte sellised kujul, nagu seda raamatu autorid eeldasid. Ei oska täpselt öelda, aga ilmselt üks mõtetest oli see, et turg lokustab end ise paika ning paljud probleemid leiavad lahenduse iseenesest. Nagu raamatus oli kirjas, et tegelikult failide vahetamine inimeste vahel ei ole mõjutanud suurte korporatsioonide tulu mitte mingil määral, iga autor saab oma kopika kätte.

Free Sampling - Falkvinge ja Engströmi mõttes seisneb selles, et juba olemasoleva kasutamine oleks kindlalt reguleeritud, kuid seejuures mitte “ülereguleeritud”. Võib märgata, et käesoleval ajal on väga palju ümbertöödeldud vanu lugusid, et need kõlaksid tänapäevaselt (remix), samuti filmitakse uued versioonid vanematest ja seriaalidega on sama lugu, küll makstakse siiani autoritasusid.

DRM - Digital Rights Management on samuti aktulaane ka tänapäeval, see väidetavalt toimib ning täidab oma ülesannet, milleks on kaitsta isiku või isikute poolt loodud tarkvara või muud eneseväjendust teiste poolt ärakasutamise eest. See tähendab, et keegi ei hakkaks teenima raha kellegi teise tehtud töö eest.

Peab tõdema, et kahjuks ei jõua õigussüsteem tervikuna järgi tehnoloogilisele progressile. Seaduste jm aktide koostamine, korrigeerimine ning vastuvõtmine on pikk juriidiline protsess, mis võib kesta aastaid. Tehnoloogia areneb aastaga juba edasi ning seadus või akt, mida on aasta alguses olnud tehnoloogia reguleerimiseks kirjutatud, kaotab oma aktuaalsuse ning sellega ei ole muud peale hakata, kui prügikasti visata.

Võib-öelda, et raamatus kirjeldatud ideed on loogiliselt seletatavad, miks inimesed selliste järeldusteni ja ettepanekuteni jõudnud on. Teisalt see, mida on oma raamatus pakuvad, nõuab samuti juriidilist raamistikku, millega teadaolevalt läheb väga palju aega. Mingit drastilist muutust 10 aastaga pole juhtunud, küll aga on “piraatluse” vähendamiseks hetkel paljud asjad läinud n-ö vabavaraliseks, või “väikse summa eest palju sisu”-lähenemiseks, mis on väga positiivne nähtus inimese silmaringi avardamise mõttes erinevates valdkondades.

Kasutatud allikad:

https://www.copyright.gov/what-is-copyright/ välja otsitud 10.10.2021

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf välja otsitud 10.10.2021

https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/ välja otsitud 10.10.2021