Tehnoloogia arengust
Sõna “tehnoloogia” tuleneb Kreeka-keelsetest sõnadest “technē” tõlk. kunst, oskus ning “logos” tõlk sõna, kõne, mõiste, arutlus jm. Nagu kõik siin maailmas, on ka sõna “tehnoloogia” mõiste aja jooksul drastiliselt muutunud. Kui me mõtleme Antiik-Kreeka aegadele, siis võib öelda, et antud mõistega kirjeldati sõnaoskust, kõnepidamise meisterilikkust jm. Hilisem selgitus võiks hõlmata nt tööriistu, millega luuakse erinevat kunsti või mis hõlbustavad inimeste igapäevaelu.
20. sajandi algusega leidis see sõna järjekordse, uue selgituse, see tähendas tehnoloogiat klassikalisemas mõttes, millega ka kaasaegne inimene juba lähedalt tuttav on. Tõsi, tehnoloogia on meie kõigi elusid muutnud äratundmatuseni, sellest on saanud igaühe argipäeva lahutamatu osa, mille puudumist meie eludest me enam ette ei kujuta.
Tehnoloogia hüppelise arengu algust võiks pidada II Maailmasõja-järgset aega, üks esimesi arvuteid, selle tänapäeva tähenduse mõistes, lubas dešifreerida sakslaste loodud Enigma kodeerimisseadet, mida võib pidada murranguliseks ja sõja käiku muutvaks asjaoluks.
Pärast II Maailmasõja lõppu, veidi rahunenud maailmas, hakkasid teadlased arendama kaasaegse arvuti varianti, kuid esialgu ei arvanud keegi, et see võiks jõuda ka tavalise inimese kirjutuslaua peale. Vaieldamatult on selle eduloo taga USA korporatsioonid ning neid muutusi algatanud inimeste mõtteviis. Praegugi, valdav enamus tehnoloogiahiiudest nagu Intel, AMD, Apple, Microsoft, HP, Tesla jpm baseeruvad ikkagi USAs ja kujundavad miljardite inimeste igapäevaelu oma leiutistega ja lakkamatu progressiga. Praegu on IT tehnoloogiad ja kokkupuuted nendega kõigil, alustades lastest ja lõpetades vanuritega, need on kõikjal - kosmoses, ookeani põhjas, maa all, samuti igas ettevõttes, poes, kodus ja erinevas vormis ning kujul.
Lauaarvutid, sülearvutid, nutitelefonid, nutikellad - kas need on täiuslikkuseni arendatud ja edaspidi saab neid täiustada vaid sisulisest aspektist ehk mida nad sellisel kujul veel meile võimaldavad? Ei usu, sest paljuski tehnika loojad ja arendajad on oma leituse tutvustamisel maailmale arvanud, et on leidnud selle täiuslikkuse, kuid iga kord on nad edasi läinud ja leidnud suuna, kuhu liikuda ja mida võiks veel paremini teha.
Seejuures tuleb ära märkida, et arvuti ilma Internetita ei oleks võimaldanud meile seda, mida praegu teame ja tarbime. Seega 1983. aasta esimest jaanuari (Interneti sünnipäev) võib pidada murranguliseks sündmuseks tänapäeva arvutite mõistes. Internet ühendab meid ja kaotas igasugused vahemaad, täna võid suhelda oma sõbraga Austraaliast reaalajas või arutada Jaapani kolleegidega koostöövõimalusi. Seega pean arvutit ja Internetti komboks, mis arendas ja muutis igat valdkonda, mida me endale ette kujutada suudame ja see jätkub üha kiiremas tempos. Ka tänapäeva pandeemia oludes on see kombo lubanud meil edasi areneda, mitte seisma jääda, kogu töö selle nimel käib edasi ja lubab meil veelgi enam tehnoloogia abil oma tulevikku kindlustada.
Ei kahtlegi, et 10 aasta pärast seda kirjutist lugedes leian oma sõnadele kinnitust, kuigi võimalik, et hangin seda sisu juba täiesti muul viisil, teises kohas ja uute mõtetega edaspidise arengu suhtes.
Comments
Post a Comment