Eesti IT visioon

Novembris 2018 kinnitati strateegiadokument “Eesti infoühiskonna arengukava 2020”, mille sisuks on valida suunad, kuhu Eesti lähiaastatel liigub infotehnoloogilises mõttes. Kuna need suunad on pidevas muutuses, siis valikute tegemine on keeruline, sest see on osalt nagu ennustamine, kuhu tuleks panustada ja kuhu mitte, aga kui valime valed vektorid, kas suudame jooksvalt end ümber seadistada? Nimetatud strateegiadokument oli kinnitatud valitsuse poolt enne COVID-i poolt põhjustatud pandeemiat, järgnevalt püüan analüüsida, kuidas on strateegiadokumendis paika pandud suunad end õigustanud ja kas oleme jõudnud eeldatud arenguni.

Tahaksin võrrelda kahte aspekti, üks neist puudutab teenuste kättesaadavust, nende universaalsust ja seejuures lihtsust, samuti ka nende turvalisust. Teine puudutab seda, et tehnoloogiate areng toimub suuresti USA-s ning paljude innovaatiliste ideede ja suundade keeleks on ikkagi inglise keel, millega sa infotehnoloogias puutud kokku igapäevaselt, sellest ka küsimus, kas eesti keel suudab sammu pidada arenguga ning vaatamata oma vähesele kasutajaskonnale jääda infotehnoloogilises võidujooksus “pinnale”.

Dokumendis peetakse silmas nii avalikus kui ka erasektoris pakutavaid teenuseid, need peaksid olema kergesti leitavad ja tellitavad, seejuures hästi ja tõhusalt lahendatud. Samuti peetakse tähtsaks, et need oleksid turvaliselt kättesaadavad kõikides seadmetes. Erasektori poolt pakutavatele teenustele erilist rõhku ei pööraks, kuigi need on igaühe jaoks väga olulised, siiski erasektoris pakutavate teenuste reklaam jäägu eraettevõtja õlgadele, selles mõttes, et see on ju kokkuvõttes tema enda strateegia oma teenuse või kauba turustamiseks, millest sõltub tema sissetulek, populaarsus jms. Oluline aspekt on see, kuidas riik on modifitseerinud ja täiustanud enda poolt pakutavaid teenuseid, mis on ju toimiva ühiskonna jaoks hädavajalikud.

Siin lähtun oma kogemusest ja kokkupuudetest riigi poolt pakutavate teenuste lahendustega. Eesti Vabariigi kõige tähtsam portaal - www.eesti.ee. Idee on hea, see hõlmab endas kõiki teenuseid, mis riigis saadaval ja koondab nad tervikusse, kus inimesel peaks olema võimalik need üles otsida ja eesmärgipäraselt kasutada. Paraku see ei pruugi nii lihtsaks osutuda, kui vaatleme seda, mis infokogust see portaal sisaldab, on seal üpriski lihtne ära eksida - sadu, kui mitte tuhandeid linke, kus kõikjal mingi info, mine tea, kus see õige nupuvajutus ongi. Võib-olla on see ülesehitus veidi liiga keeruline, võib-olla ka hirmutav mõnele vanemas eas internetikasutajale, lihtsam on ju nt sotsiaalkindlustusameti kontorisse kohale minna ja uurida täpselt selle asja kohta, mis sind huvitab, kui üritada koduleheküljel sealses infomahus orienteeruda. Õnneks, usutavasti, suudab noorem põlvkond kiiresti selle vajaliku sealt üles leida ja toimingud ära teha. Võrreldes varasema ajaga, umbes 2-3 aastat tagasi, on meie riigi portaal ikkagi läbinud korraliku uuenduskuuri ja muutunud struktureeritumaks ning sinna on lisandunud ka paljud teenused, mis varasemalt kättesaadavad ei olnud. Seega pean riigiportaali väga tähtsaks tööriistaks iga kodaniku elus, kui seda oskuslikult kasutada, on võimalik peaaegu kõik toimingud kodust lahkumata ära teha - olgu see arstiaja broneering, sõiduauto müük, lapse sünni registreerimine jms. Loodan, et lähiaastatel muutub see veelgi lihtsamaks ja “ballastinfo” hulk väheneb ning jääb alles vaid oluline.

Teisalt oli strateegias paika pandud, et eesti keele kasutus tehnoloogias kasvab ja muutub kvaliteetsemaks. Leian, et see on natuke palju loota, et eesti keel muutub maailma vaates mingiks eriliseks tegijaks, seega võiks selle ümber formuleerida nõnda, et Eestis kasutatavad ja riigi toimimiseks vajalikud infotehnoloogiad on kättesaadavad eestikeelsetena.

Eesti keel oma pisut alla miljonilise kõnelejaskonnaga pole paraku keeletehnoloogiliste rakenduste jaoks kuigi rentaabel. Riigi toetus on vältimatu. 2006. aastal käivitus riiklik programm „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi 2006–2010“, mille eesmärk on arendada keeletehnoloogiline tugi tasemele, mis võimaldaks eesti keelel tänapäevases infoühiskonnas edukalt toimida ja areneda. (Mihkla, 2009)

Seega eesti keele kasutus on eelkõige Eesti Vabariigi piires oluline, samuti oluline mõnele välismaal elavale inimesele, kes teab eesti keelt ja vajab seda nt kaugtööd tehes. Muul juhul on eesti keele kasutus infotehnoloogilises valdkonnas ebaproportsionaalne, kuna pea terve maailm opereerib inglise keeles - ka kõik programmid on loodud eeskätt inglisekeelsetena. Sellest hoolimata on Eestis siiski oluline juurutada eesti keelt ning iga riigisisene teenus peaks olema kättesaadav eestikeelsena.

Kasutatud allikad:

Mihkla, M. (2009). Eesti keel tehnoloogiate mõjutuses. Õiguskeel lk 132-136. Kasutatud 25.09.2021. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/meelis_mihkla._eesti_keel_tehnoloogiate_mojutuses.pdf

Eesti e-riigi portaal: koht, millest keegi suurt midagi ei tea (2009). Eesti Ekspress, 13.01.2009. Kasutatud 26.09.2021, https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27684915/eesti-e-riigi-portaal-koht-millest-keegi-suurt-midagi-ei-tea

Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Kasutatud 26.09.2021, https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf