Artikkel 7 - Copyleft affecting licence usage


Copyleft ja copyright - väga sarnased mõisted, kuid ühe fundamentaalse erinevusega. Copyleft keskendub asjaolule, et vabavaraline tarkvara või muu meedia liik võib olla kasutusel igaühe poolt, kuid selle aspektiga, et ka temast järgmisel kasutajal säilib võimalus tarkvara samadel tingimustel muuta.

Copyright tähendab pigem seda, et on asjade kogum, mida arendaja või looja on teinud ainulaadsetena selle toote tarvis ning selle muutmine ja/või avaldamine oma nime alt on keelatud. Sellele võivad järgneda kohtuvaidlused, rahalised trahvid jm.


On olemas 4 copylefti litsentsi:

Ülitugev (AGPL) - Nimetatud copylefti liik sätestab karmid piirangud sellele, kuidas tarkvara veebis levitatakse ja kasutatakse. AGPL on loodud tarkvara tarvis, mida kasutatake üldiselt serverites. See kindlustab asjaolu, et muudetud tarkvara versioonid, mida kasutab üldsus, siis tuleb ka selle lähtekood üldsusele avaldada. (Näidistarkvara: Gitorious, Group-Office, Natural Docs, libre.fm jm)

Tugev (GNU GPL) - Suurem osa tarkvarast, mida me kasutame, on justnimelt GNU GPL osa. Nimetatud copyleft liik jätab suurema osa õigustest selle loojatele. Programmi kasutajatel on n-ö õigus jooksutada, õppida, jagada ning muuta tarkvara. Seejuures muudetud tarkvara peab säilitama algsed litsentsi tingimused. (Näidistarkvara: Git, FreeDOS, ProtonMail, LibreCad jm.)

Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) - Antud copyleft litsentsi all on mõeldud tarkvara “library”-te kasutamine teistes programmides. Tarkvara “library” sisaldab endas sellist teavet, nagu kood ja kuidas seda jooksutatakse, skriptid ja sätete info. (Näidistarkvara: VLC Media Player, KWrite, 7-Zip jm.)

Puudub üldse copyleft - On kasutusel programmides, säilitamaks vabadust kopeerida ja jagada seda, kas muudetud või muutmata kujul ning ärilistel või mitte-ärilistel eesmärkidel. (X11 jm.)



Kasutatud:


https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html välja otsitud 17.10.2021

https://snyk.io/learn/what-is-copyleft-license/ välja otsitud 17.10.2021

https://www.whitesourcesoftware.com/resources/blog/open-source-copyleft-licenses/ välja otsitud 17.10.2021

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Image
Artikkel 12 – Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Käesoleva nädala eesmärk on välja tuua üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis. Võrdluseks kasutan Jakob Nielseni poolt avaldatud artiklis mainitud aspekte, mis teevad nt veebileheküljest kasutajasõbraliku portaali. Nielsen toob välja, et kasutatavust võib kirjeldada 5 komponendi abil: Õpitavus – kui kiiresti õpivad kasutajad veebileheküljel orienteeruma alates hetkest, mil nad näevad seda esimest korda? Efektiivsus – kui kiiresti suudab kasutaja ülesandeid täita olles kujunduse endale selgeks teinud? Meeldejäävus – kui kasutaja ei kasuta veebilehte pikemat aega, kui kiiresti tuleb tal meelde, kuidas pidi sellel orienteeruma? Vead – kui tihti teevad kasutajad vigu, kui kriitilised need on ja kui efektiivne on nendest taastumine? Rahulolu – kui meeldiv on kasutajal veebilehte kasutada? Positiivse ja negatiivse kasutajakogemuse väljatoomiseks kasutan kahte ilmaennustuse portaali. Üks neist on no...
Read more
Image
  Artikkel 11 - Arendusmudelid ja ärimudelid Skype ärimudel: Suure tõenäosusega teab suurem osa interneti kasutajaskonnas, mis on Skype - rakendus, mis on orienteeritud interneti-põhiste videochattide ja häälkõnede tegemisele. Skype põhineb freemium mudelil, mis hõlmab endas sõnu “ free ” ja “ premium ”, see tähendab, et rakenduse kasutamine on tasuta, kuid tasuliste lisade eest on võimalik programmi funktsionaalsust avardada. “ Premium ” lubab teha rahvusvahelisi kõnesid ning helistada mobiiltelefoni numbritele. Aastal 2010 oli Skype-i kasutajaid maailmas ca 660 miljonit, aastatega on Skype populaarsus veidi vähenenud teiste platvormide turule tulekuga, kuid selle ajalooline “autoriteet” ja teenuse kvaliteet on endiselt väga kõrgel tasemel. Vaatleme järgnevalt mõningaid ärilisi meetodeid, mida Skype kasutab: Avertising e reklaamindus: Paljudele tuttav reklaamindus, mis hõlmab endas erinevaid lähenemisi, kuidas oma toodet teistele atraktiivseks teha. Üldiselt üritatakse võimalikul...
Read more
Tehnoloogia arengust Sõna “tehnoloogia” tuleneb Kreeka-keelsetest sõnadest “ technē ” tõlk. kunst, oskus ning “ logos ” tõlk sõna, kõne, mõiste, arutlus jm. Nagu kõik siin maailmas, on ka sõna “tehnoloogia” mõiste aja jooksul drastiliselt muutunud. Kui me mõtleme Antiik-Kreeka aegadele, siis võib öelda, et antud mõistega kirjeldati sõnaoskust, kõnepidamise meisterilikkust jm. Hilisem selgitus võiks hõlmata nt tööriistu, millega luuakse erinevat kunsti või mis hõlbustavad inimeste igapäevaelu. 20. sajandi algusega leidis see sõna järjekordse, uue selgituse, see tähendas tehnoloogiat klassikalisemas mõttes, millega ka kaasaegne inimene juba lähedalt tuttav on. Tõsi, tehnoloogia on meie kõigi elusid muutnud äratundmatuseni, sellest on saanud igaühe argipäeva lahutamatu osa, mille puudumist meie eludest me enam ette ei kujuta. Tehnoloogia hüppelise arengu algust võiks pidada II Maailmasõja-järgset aega, üks esimesi arvuteid, selle tänapäeva tähenduse mõistes, lubas dešifreerida sakslaste l...
Read more