Uus meedia vs “vana” meedia

“Vana” meedia all mõeldakse eelkõige neid meediaallikaid, mis on kasutusel olnud juba aastakümneid kui mitte sajandeid. Nende on üldiselt ajalehed, ajakirjad, televisioon, raadio jm, mis tavakodanikule olid lihtsasti kättesaadavad ning küllaltki informatiivsed.

Uue meedia defineerimisel lähtutakse üldiselt ajast, mil laiemalt tavakasutajate seas hakkas levima Internet. Uut meediat hangitakse kõikjalt, kus see on saadaval, valdavalt on nendeks allikateks kujunenud erinevad foorumid, suhtlusplatformid, otsingumootorid, sotsiaalmeedia jne.

Järgnevalt vaatleme, mis on “vana” meedia ja uue meedia erisused ning mis on ühe ja teise positiivsed ning negatiivsed küljed. Samuti toome välja uue meedia positiivse ja negatiivse mõju traditsioonilisele meediale.

“Vana” meedia eelisteks on suur jälgijaskond ja mingil määral ka fakt, et see on üldiselt kontrollitud nt valitsuse poolt, kus inimestel on lootus, et avaldatava materjali sisu on kontrollitud ning paljude meelest ainuõige juhend edaspidiseks käitumiseks ühiskonnas. Üheks oluliseks aspektiks võib pidada seda, et nt hädaolukorra puhul on see küllaltki usaldusväärne allikas käitumisjuhiste kujundamisel. Seda eelkõige seetõttu, et enne avaldamist läbib info kontrolli mitme isiku või institutsiooni poolt, mistõttu võib järeldada, et see on usaldusväärne. Ühiskonnakihtides, kus taolist infot hangitakse, kujunevad ühised arusaamad ja nende käitumismudel on sarnane. “Vana” meedia puudusteks võiks olla see, et see ei pruugi olla ühes või teises küsimuses objektiivne ning arvestama kõigi ühiskonnakihtide arusaamadega. Näiteks on “vana” meediale ette heidetud, et see ei arvesta vähemuste arvamusega, mistõttu päris nende eneseväljendust, samuti see, et kui infot kontrollitakse valitsuse poolt, siis “kogu” info ei pruugigi meediasse jõuda, vaid kajastatakse ainult endale kasulikku infot. Samuti ei ole koheselt võimalik tagasisidestada “vana” meediat, ühe või teise artikli avaldamisest kuni tagasiside saamiseni võivad lahutada tunnid kui mitte päevad ja selle vastukaja ei pruugi kõigile kättesaadav olla. Ajaga kahaneb “vana” meedia tähtsus inimeste hulgas kuna nad otsivad infot probleemi kohta erinevatest, nendele mugavamatest allikatest, mis tahes tahtmata on tänapäeval “uue” meedia väljendused.

Uue meedia kajastused on vaieldamatult ajakohased ning hõlmavad väga suurt kasutajaskonda. Igaühel on võimalus hankida infot vajaduspõhiselt, so täpselt seda, mille vastu nad huvi tunnevad. See toob inimesed üksteisele lähemale selles mõttes, et neil on võimalus oma arvamust avaldadad ning leida seejuures omale kaaslasi, kes mõtlevad samamoodi. See soodustab ühiskonnagruppide teket ning suurendab julgust seista oma põhimõtete ja arusaamiste eest. Uue meedia vaieldamatuks eeliseks on ka selle sõltumatus valitsustest, riikidest, kogukondadest. Igaüks võib hankida meediat ka välismaisetest väljaannetest ning uurida olukorra kohta, mis valitseb selles riigis, kuhu ta puhkusele plaanib sõita jms. Samuti saab igaüks koheselt tagasisidestada uudist, mille keegi uues meedias avaldab. Uue meedia juures on ka hulgaliselt puuduseid, mida on üritatud kõikvõimalikel viisidel elimineerida, kuid selle realiseerimine pole lihtne. Tähtsaimaks puuduseks uue meedia puhul võib välja tuua “valeinfot”, mida võib leida kõikjalt, selle juures on keeruline aru saada, mis on tõsi ja mis vale, pigem minnakse seda teed, et igaüks valib selle “õige” enda jaoks ise ja võib tekkida olukord, kus inimene tembeldab enda jaoks tõeks lausvale. Sellega võideldakse igapäevaselt, kuid selle sorteerimine on väga keeruline ülesanne.

Uus meedia on avaldanud traditsioonilisele meediale positiivset mõju. Traditsiooniline e “vana” meedia on läinud läbipaistvamaks tänu sellele, et on hulgaliselt alternatiivseid allikaid, kust infot hankida. See tähendab, et kui “vanas” meedias avaldatakse kallutatud lugu, siis saab selle faktiliselt ümber lükata ning süüdistada avaldajat vassimises või valetamises. Samuti on tänu uuele meediale hakanud “vana” meedia avaldama rohkem artikleid, lugusid, infot jms ka väiksemate ühiskonnagruppide kohta ning nende huvide kohta. Ka on läinud palju lihtsamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks tänu uuele meediale anda tagasisidet “vanas” meedia avaldatu kohta. Neid aspekte silmas pidades võib öelda, et uus meedia on muutnud traditsioonilise läbipaistvamaks, mitmekülgsemaks ja usaldusväärsemaks.

Uue meedia negatiivsed mõjud traditsioonilisele on samuti aset leidnud. Kõige suuremaks probleemiks on see, et uue meedia suures tohutus hulgas võib minna kaduma see oluline, mida traditsioonilises rõhutatakse eriti. Samuti võib uues meedias avaldatu kahandada traditsioonilise väärtust, mistõttu võib luua ühiskonnas valesid arusaamasid. Seejuures on oluline ära märkida, et kõige mõistlikum on tarbida uut meediat ja traditsioonilist paralleelselt, loomaks tervikliku pildi toimunust.

Kasutatud allikad:

https://www.idosi.org/mejsr/mejsr22(4)14/20.pdf (välja otsitud 19.09.2021)

https://www.shiftcomm.com/insights/social-media-changed-traditional-media/ (välja otsitud 19.09.2021)

https://www.theatlantic.com/magazine/archive/1945/07/as-we-may-think/303881/ (välja otsitud 19.09.2021)